Alzheimer qaratsakkut nappaataavoq utoqqarni atugaanerusoq. Nappaammut atsiunneqartoq tassaavoq tarnip nakorsaa tyskeq Alois Alzheimer 1906-imili nappaatip ersiutaanik nassuiaasoq. Nappaat taanna nappaammut puigortunngornermut patsisaagajunneruvoq.
Alzheimer qaratsakkut nappaataavoq utoqqarni atugaanerusoq. Nappaammut atsiunneqartoq tassaavoq tarnip nakorsaa tyskeq Alois Alzheimer 1906-imili nappaatip ersiutaanik nassuiaasoq. Nappaat taanna nappaammut puigortunngornermut patsisaagajunneruvoq.
Nappaammut ersiutit nalinginnaanerpaat tassaapput puigutusineq, oqaatsit eqqaanissaannik ajornartorsiuteqarneq. Ilisarisimalluakkat aqqisa- ulluinnarnilu suulluunniit taaguutaasa eqqaamaniarnerat ajornakusoornerulersinnaavoq. Pingaartumik qanittukkut pisut eqqaamaniarnerat ajornakusoorsinnaavoq. Isumaqatigiissutinik isumagisassanillu nakkutilliiniarnermut ikiorneqarnissaq pisariaqalersinnaagajupoq, aqqutissallu sumiiffissisinnaanera, aningaasanik annikitsunik kisitsiniarneq, pisunilluunniit assigiinngitsunik ataatsimut isiginnissinnaaneq, sunnerneqartarlutik. Nappaatip ineriartornera ilutigalugu; misigissuseqarneq, qanoq qisuariartarneq inuttullu qanoq ittuuneq allanngorsinnaapput. Inuit qanga inussiarnersuugaluit inoqatiminnullu akuliuttuugaluit, puffajasunngortarput, sorusussuseerullutik, nipaarlunngorsinnaallutik qiimassusaallu allanngorarsinnaalluni.
Nappaatip ersiutai kigaatsumik malunnanngiusartumillu ineriartortarput. Aallaqqaammut eqqarsartaatsimut tunngasut ajornerulernerat malunnanngingajappoq, nalinginnaasumik paatsiveerunnermiit puigutunermiillu immikkoortinneqarsinnaanani. Piffissalli ingerlanerani, nappaatip ulluinnarni inuuneq ajornakusuulersittarmagu- pingaartumik ilaquttani ikinngutinilu qaninnerpaani allannguutit ersarissisarput. Suliffik nakkutigineqarsinnaajunnaartarpoq ulluinnarnilu suliassat- soorlu pisiniarnissaq nerisassiornissarlu mersernarsisarlutik. Piffissap ingerlanerani eqqarsartaaseq ajornerulersarpoq piginnaasallu nalinginnaasut annikillillutik. Piffissap/nalunaaquttap qanoq ilineranik paasinninneq, ullup unnuallu nikittaannerat - muminnermik kinguneqartumik- ajornartorsiutinngorsinnaavoq.
Puigortunngornermik nappaateqartut marlunnik pingajorarterutaat Alzheimerimik nappaateqarmata, Alzheimer tassaavoq nappaammut puigortunngornermut patsisaagajunnerpaaq. Danmarkimi 2021-imi taama nappaateqartut 90.000-it missaanniipput amerliartorlutillu, nunatsinnilu Danmarkimilu siunissami utoqqaat amerlissammata- amerliartuinnassallutik. Nunatsinni 2010-mi 204-aasutut, 2020-imi 291-iusutut missingersorneqarput 2040-milu nunatsinni puigortunngortut 593-iunissaat ilimagineqarluni. Taamaammat puigortunngorneq innuttaasuni atugaaleraluttuinnassaaq.
Patsisaasut ilisimaneqanngillat. Ilisimatusartulli qaratsami allannguutit ilaat nassuiarsinnaavaat: Qaratsap sananeqaataasa cellit akornanni, proteinip ilamerni ataatsimoortut ajoqusiisinnaasut (beta-amyloide plak) qaratsallu sananeqaataasa cellit iluini proteinip aalajangersimasup ilattutut pissusilersornera. Nappaat- kalerrisaarummik acetylkolinimik, qaratsap sananeqaataasa cellit attaveqatigiinnerminni atortagaannik amigaateqalersitsisarportaaq.
Puigornermik Alzheimerimik nappaateqalersinnaanermut aarlerinaat pingaarneq tassaavoq utoqqalineq, aammali qanoq issuseq pissusilersornerlu, uummatikkut taqqatigullu nappaateqalernissamut aarlerinarnerulersitsisut- ass. aap taqqanut naqitsinerata qaffasinnera, diabetes tupatornerlu- pingaaruteqarput.
Puigortunngornermik Alzheimerimik nappaateqartut 2-3%-ii kingornuttagaasu,t nakorsat missingersorpaat. Alzheimer- kingusissukkut takkuttumut siusisukkullu takkuttumut immikkoortinneqartarpoq. Immikkoortoq 65-ileereersuni nappaatigineqalersartoq, atugaanerpaavoq kingornuttagaananilu. Suli 65-iliisimanngitsuni Alzheimer qaqutigoorpoq, taamali pisoqarnera pinngoqaatini kingornuttakkani aalajangersimasuni allannguuteqartoqarsimaneranik patsiseqarsinnaalluni. Alzheimer kingornuttagaq 40-it missaannik ukiulinni ineriartulersinnaasarpoq.
Alzheimerimik nappateqartut ullumikkut ajorunnaarsinneqarsinnaanngillat, nakorsaateqarporli nappaatip ersiutaanik annikillisitsigallartartunik. Nakorsaatitut atorneqarajunnerpaat, kalerrisaarutip acetylkolinip, qaratsap sananeqaataasa cellit attaveqatigiinnerminni atortagaata nungujartorneranik unikaallatitsisartutut sunniuttarput. Qaratsap nammineq kalerrisaarutiminik acetylkolinimik atueqqissinnaanissaa, nakorsaatip pitsaanerulersittarpaa. Nakorsaalli Alzheimerimik nappaateqartut tamarmik iluaqutigisanngilaat nakorsaatitullu taanna kisimi atorneqarsinnaanani. Ulluinnarni siunnersuineq nalinginnaasumillu tapersersuineq oqilisaanerlu, nakorsaanermi pingarutilinnut ilaapput.