airplanebooksbriefcase business cogs cross election entertainment fish house law lockmedicalpeopleselfservices socialtax

Inunnik puigortunngortunik paaqqutarinninnermik sulisunut siunnersuutit arfineq-marluk

Inuit puigortunngornermik eqqugaasut isumagissallugit ilungersunartuuvoq, kisianni suliassaavoq pingaaruteqartoq. Paaqqutarinnittutut ilissi puigortunngornermik eqqugaasunut toqqissisimanermik inuunermillu naleqarluartumik pilersitsinissamut qitiulluinnarpusi. Isumassuinissamut siunnersuutitsialaat arfineq-marluk tulliupput, piorsarsimassutsimik, pinngortitamik inuillu ataasiakkaanik eqqarsaatiginnittut.

1. Nappaat isiginagu inuttaa isigisiuk

Pugiortunngornerup inuk tamaat nassuiarsinnaanngilaa. Nappaat isiginagu inuk suli tassaniittoq naapiguk. Inuunerup oqaluttuassartaa, ileqqut misilittakkallu inuup kinaassusiata ilagivai. Taakkununnga isumallit – immaqa aalisarneq, kangerluk imaluunniit ukiuunerani unnuat takisuut pillugit oqaloqatigikkit.

2. Toqqissisimanermik siumullu nalunanngereersunik pilersitsigit

Puigortunngornermik eqqugaasut ulluinnarni eqqissisimanermik aalajangersimasumillu killissalimmik pisariaqartitsipput. Aalajangersimasumik pisarneq aamma avatangiisit nalunngisat ilusilersuinermut atukkit. Assersuutigalugu ulluinnarni suliassanut sakkut assigiit periaatsillu ajornanngitsut atortakkit, taamaalillutik toqqissisimanerullutik paatsiveeroqqajaanatik misigisimaniassammata.

3. Ataqqinnillutit nikallujuissuseqarlutillu attaveqarfigisakkit

Puigortunngornermi paasisaqarnissaq imaluunniit paasineqarnissaq ajornakusoorsinnaavoq. Kigaatsumik oqalugit, oqaaseqatigiiaat naatsunnguit atukkit aamma timi atorlugu qanoq isumaqarnerlutit takutiguk. Tusarnaarluarneq pingaaruteqarluinnarpoq – najuunnerit takutiguk akissuteqarnissaallu piffissaqarfigalugu. Oqaatsit naammanngippata, iliuuseqarnikkut isumassuinerit takutiguk.

4. Atorsinnaasut sammikkit

Suli iluatsittartut ersersikkit. Puigortunngornermik eqqugaasumut iluatsitsinerit mikisunnguilluunniit naleqassusermik nuannaarnermillu misigisitsisinnaapput. Sammisassanut isumalinnut peqataanissaannut ikiuigit – assersuutigalugu aalisakkanik saliineq, oqaluttuarneq imaluunniit pinngortitamiinneq.

5. Kialaassuseq inuppalaarnerlu

Qanilaassuseq isumassuinerlu pingaaruteqarluinnarput. Qungujunneq, attorneqarneq imaluunniit nipeqarnani issiaqatigiinneq toqqissisimalernermik misigititsisinnaavoq. Paatsiveeruteqqajaappata imaluunniit nikallungappata tuppallersarniarlugit neqeroorfigikkit, aamma misigissusaat paasillugit takutiguk.

6. Isumassuinermi pinngortitaq piorsarsimassuserlu ilanngutikkit

Kalaallit Nunaanni inunnut amerlasuunut pinngortitaq piorsarsimassutsikkullu ileqqut kinaassutsimut ilaalluinnarput. Qaqqat, imaq imaluunniit inuunerannik oqaluttuaat attaveqatigiinnermik pilersitsinissamut atukkit. Ilisimaarisat ilisaralugit eqqissisitsisinnaapput nuannaalersitsisinnaallutillu.

7. Paaqqinnittutut imminut paarigit

Isumassuinermik sulineq misigissutsitigut oqimaassinnaavoq. Eqqaamallugu unillatsiarnissat aamma unammilligassat pillugit suleqatitit oqaloqatiginissaat. Illit peqqinnerullutit misigisimaguit, puigortunngornermik eqqugaasut atorfissaqartitaannik isumassuinerusinnaavutit.
Inunnut puigortunngornermik eqqugaasunut ulluinnarni toqqissisimanerusumik isumaqarnerusumillu inuunissaannut paaqqinnittutut siunnersuutit atorsinnaavasi – nappaataat aamma piorsarsimassusiat ataqqillugit.